Marginaalia
Marginaal on lühivorm, see on justkui seisukoha selgitamine. Looja kirjeldab mingit nähtust ja avaldab selle suhtes seisukoha. Marginaali nimi tuleb lehekülje osast - marginaalist. Kirjanikud kes elasid kitsikuses (või vanglas) kirjutasid tihti kas laenutatud raamatutele või juba täis kirjutatud lehtede äärtele omi mõtteid.
"Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja eneseleidusid, eneseloomisi tuhandest mõtte ning tunmuse killust. Kinkides teistele kingitakse kõigepealt enesele!"
Tuglas rõhutab tugevalt kunsti ja raamatute puhul seda, et need on rahvuslikud. Kunst on eriline, seal ei tohi liialdada, ainult siis tohib liialdada, kui see liialdus polegi õieti õige liialdus. Kunstis on võimalik see, mis pole võimalik päris elus, näiteks ilus mure. Raamatud ja kunst on kui faktid, halb raamat halb fakt hea raamat hea fakt. Need iseloomustavad elu ning seetõttu on ka ise elu osa, need mõjutavad elu. Sellegipoolest oli Tuglasel pedantlik suhtumine kirjandusse, pidid olema reeglid, pidid olema eeskirjad, mis pidid juhtima kunsti loomist.
