Archive for ‘2009’

Marginaalia

Marginaal on lühivorm, see on justkui seisukoha selgitamine. Looja kirjeldab mingit nähtust ja avaldab selle suhtes seisukoha. Marginaali nimi tuleb lehekülje osast - marginaalist. Kirjanikud kes elasid kitsikuses (või vanglas) kirjutasid tihti kas laenutatud raamatutele või juba täis kirjutatud lehtede äärtele omi mõtteid.

"Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja eneseleidusid, eneseloomisi tuhandest mõtte ning tunmuse killust. Kinkides teistele kingitakse kõigepealt enesele!"


Tuglas rõhutab tugevalt kunsti ja raamatute puhul seda, et need on rahvuslikud. Kunst on eriline, seal ei tohi liialdada, ainult siis tohib liialdada, kui see liialdus polegi õieti õige liialdus. Kunstis on võimalik see, mis pole võimalik päris elus, näiteks ilus mure. Raamatud ja kunst on kui faktid, halb raamat halb fakt hea raamat hea fakt. Need iseloomustavad elu ning seetõttu on ka ise elu osa, need mõjutavad elu. Sellegipoolest oli Tuglasel pedantlik suhtumine kirjandusse, pidid olema reeglid, pidid olema eeskirjad, mis pidid juhtima kunsti loomist.



Ebaseaduslik tegevus?

http://www.ekspress.ee/2009/01/22/eesti-uudised/6358-poiss-kes-havitas-eliitkoolid
Argo Ideon

Päris põnev ja kokktuvõtlik artikkel kohtuasjast sisseastumiskatsete vastu.

Tasa selgitab, et Riigikohus mitte niivõrd ei väida, et koolikatseteks pole vajadust. "Probleem oli selles, et kui seadusega oli haridusministrile antud ülesanne kehtestada üle riigi ühesugused koolidesse vastuvõtu reeglid, siis minister oleks pidanud need reeglid ka kehtestama. Aga selle asemel minister delegeeris selle ülesande koolidele ja koolipidajatele. See on ebaseaduslik."

Idee poolest on sisseastumiskatsed gümnaasiumidesse vajalikud, nende läbi saab kool teada, kas on mõtet seda või toda õpilast vastu võtta edasi õppima, see nagu näitab taset. Kuigi minu arvates näitab taset ka põhikooli lõputunnistus, kaasaarvatud ka eksamite hinded. Milleks siis riigieksamid üldse mõeldud on? Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Tundub, et haridusministeerium oli tükk aega lihtsalt häbitult seadust rikkunud ning keegi ei pannud seda tähele. Isegi kui pani, pigistati arvatavasti silm kinni, sest sisseastumiskatsed on ju ikkagi koolile vajalikud. Nii siis aeg läks edasi ning oli kõikide osapoolte vahel vaikiv arusaam üksteisest, kuni see (ebaseaduslik) harmoonia lõhuti.

Mind siiski huvitab see, et selline tegevus kestis nii pikka aega, toonitan, ebaseaduslikult ning kedagi ei huvitanud. Kas Eesti riigis toimub veel sellist tegevust? Kui palju? Nagu Terry Pratchett kirjutas: "Seadused on pigem rohkem nagu soovitused."
Mulle tundub, et mõned inimesed on seda ütlust võtnud liigagi otseselt.